Täna sõitsin Baturi järve vaatama, mis asub Baturi mäe jalamil, Ubudist ca 1,5h põhja pool. Teel oli nagu tellitult politsei. Sedakorda siis minu teine kogemus nendega. Esimene kord oli Kutast väljasõidul, kus õnneks piisas vaid rahvusvaheliste lubade näitamisest st isegi viimast lehte, kus isikuandmes ja kategooria kirjas, ei vaadatud. Seekord ei pidanud isegi kilekotist välja võtma. Politseinik nägi, et RVL moodi paberitükk on olemas ja sellest piisas. RVL on üldse tobedas mõõdus ja paberist, st taskuasse ei mahu ja niiskuse eest kaitsen neid kilekotiga! Ja kiiruste mõõtmise aparaate neil siin vist pole. Kiirusepiirangu märke on üldse vähe ja neid raske märgata, aga ma pakun, et sel teel oli vast 60km/h. Mina tuiskasin seal umbes 80-90km/h. Topeltvedas! :))
Baturi mägi ja järv olid üsna suvalised. Kindlasti mitte koht kuhu kindlasti peab minema.
Siit sõitsin kenasti läbi.
Üritasin sõita ümber järve, kuid paraku polnud see võimalik, sest ühel hetkel sai tee lihtsalt otsa.
Siin sai tee otsa.
Ilm oli küll sombune ja jahe, kuid see ei takistanud mul end ära kõrvetamast 🙂 lisaks sain kerge köha.
Tagasiteel õnnestus veelkord politseile sülle sõita. Seekord vaadati ka luba kaanest kaaneni läbi, kuid õnneks ei viitsinud ta mind ahistama hakata. Pole ju mul ei rolleri ega mootorratta templit. Ja mina olin kuulnud, kuidas politsei siin välismaalasi kimbutada armastab. Kolm korda olen siis nüüdseks pääsenud…
Suvaline küla tagasiteel Baturi mäelt.
JONO Around the World 