Phnom Penh (4-5.10.2014)

4.10

Vara-vara hommikul jõudsime Phnom Penhi, sealt hakkasime siis hotelli poole astuma. Astuma, sest Davor tahtis säästu teha ja peletas kõik tuktukid eemale. Olenemata vähesest unest, oli minus veel palju energiat. Tatsasime seal siis umbes tunnikese ja jäänud oli veel vast mingi pool tunnikest päikesetõusuni. Ühel järjekordsel ristmikul vaatasime moblast kaarti. Minu moblast siis seekord. Ja muidugi oli tähelepanu mujal ja ei tabanud kohe äragi, et paremalt läheneb väga aeglaselt valel pool teed üks roller. Ja nii see rolleripätt mul telefoni näppude vahelt välja õngitseski ja põhjagaasiga põgenes. See kõik oli nii sürr, et ei osanud isegi kuidagi reageerida. Kuna meil mõlemal oli kaks seljakotti seljas ja plätud jalas, siis järele jooksmine ei tulnud kõne allagi. Esimene asi, mida ma olin öelnud „Well… I guess a new phone was long due“… Davor oli üsna shokis sellest vahejuhtumist, mina võtsin vabalt. Mis ma ikka teha saan tagant järgi. Edaspidi lihtsalt targem 🙂 Ja kuna ma plaanisin lähematel päevadel riigist lahkuda nii või naa, siis elan need paar päeva ilma telefonita üle. Suurem probleem oli tõik, et moblaümbrises oli ka mu krediitkaart, siis tuli nüüd kiirelt WiFi leida ja kaart sulgeda. Püüdsime ühte tuktuki palgata kohe seal samas lähedal, kuid juht oli kahjuks täiesti umbkeelne.

Mingi aja pärast leidsime järgmise. Too viis meid esmalt oma sõbra hotelli, aga see oli peldik ja nõusime ikka meie valitud sihtkohta. Võib-olla nii kole seal polnudki, aga meil oli öömaja osas plaan tehtud ja see tuli ellu viia. Lisaks oli kõik juba liigselt aega võtnud ja nüüd ma juba vaga tahtsin WiFit. Hosteli nimeks oli Eighty8 Backpackers. Meie saabudes oli vaid öövaht kohal ja check-in ei saanud teha veel. Aga WiFi töötas ja kustutasin siis mobla sisu üle neti ära ja panin kaardi kinni.

88Kaardi, kui sellise, kaotus mind väga ei morjendanud, sest mul oli tegelikult 2 krediikaarti kaasas ja mõlemast veel lisaks ka duubelkaart st kokku 4 kaarti siis. Parem rohkem kui vähem. Viimase nelja kuu jooksul kohtasin mitut-mitut rändurit, kes olid reisimas oma ühe ainsa kaardiga ja kui see varastati, siis nägid väga kurja vaeva, et kuskiltki sularaha saada.

Päeva polnud aga mõtet raisata ja juba kell 8 hõivasime ühe tuktuki tagaistme ja läksime tuuritama. Esimene peatus oli Killing Fields, üsna deprekas koht. Pilte seal ei teinud. Teine koht oli Toul Sleng Genocide Museum ehk S21 ehk kurikuulus vangla/piinakamber. Sinna jõudes hakkas kenasti ka vihma sadama, et meeleolu luua. Aastatel 1975-1979 käis siit läbi 15-20.000 poliitvangi, kellest jäid ellu vähesed. Enne Punaseid Khmere teguses kompleksis Chao Ponhea Yat keskkool. See mis siin neil aastatel toimus oli lihtsalt liiga jabur. Wikipedia aitab! 1979. aastal vabastas linna Vietnami armee ja juba 1980ndale muudeti kompleks muuseumiks.

Phnom Penh SS21 (1)

Phnom Penh SS21 (5)

Phnom Penh SS21 (2)

Phnom Penh SS21 (3)

Phnom Penh SS21 (4)

Phnom Penh SS21 (6)Peale seda jalutasime linna hiigelturgudel ja proovisime erinevaid kohalikke snäkke ning õhtul läksime ööturule uudistama ja sööma.

Phnom Penh market ice

Phnom Penh limo (1)

Phnom Penh street (1)

Phnom Penh street (3)

Phnom Penh street (2)5.10

Täna oli minu viimane päev Cambodias ja veetsin selle hotelli internetti ekspluateerides, sest homme õhtul ootab mind juba hirmkallis Austraalia internet 😀 Õhtul käisin veel korra ööturul ja shoppasin sealt $7 eest kenad oranzhid lühkarid ning sõin head ja paremat!

Phnom Penh night market

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s